Lühhike öppetus kuidas kaitsta loodust ja leida tasakaal
Eesti looduskaitse · Metsaseaduse 30% piiri mõju analüüs
⚠ 2025Metsaseaduse plaanitav muudatus fikseeriks 70% Eesti metsast majandusmetsaks — seades metsamaa kaitsele 30% ülempiiri, mis muudab 30% looduskaitseeesmärgi täitmise võimatuks.
45 341 km²
Eesti maismaa
1 ruut ≈ 100 km²
453 ruutu
kokku (233 = mets
122 = põllumaa)
136 ruutu
vajalik — EL 30%
eesmärk = 13 600 km²
~86 ruutu
praegu kaitse all
(~19% maismaal)
= kaitsealune maa
Joonis 0 · Lähtepunkt
Algne seis — kõik 453 maismaaruutu
Eesti maismaa kaardistatud 12 maakategooriasse. EL bioloogilise mitmekesisuse strateegia: kaitsta 30% = 136 ruutu = 13 600 km². Praegu kaitse all ~86 ruutu (~19%). Puudu 50 ruutu.
Joonis 1 · Stsenaarium 1
30% metsast kaitsealuseks — metsaseaduse plaanitav maksimum
30% × 233 metsamaa ruutu = 70 ruutu kaitstud. Puudu jääb 66 ruutu (6 600 km²). Kust neid mujalt leida?
Kaitsealune maa tähistatud tumerohelise äärisega. Isegi kõiki muid looduslikke ökosüsteeme lisades (sood, veestik, põõsastik) jõutaks teoreetilises maksimumis vaid 124/136 ruuduni — eesmärgist ikka 12 ruutu (1 200 km²) puudu.
70 / 136 ruutu — 51% eesmärgist täidetud
Metsamaa rikkal maal pole meil lihtsalt muud kaitsta kui metsi!
30% ülempiir on viga, mida ei saa kompenseerida — soode ja veekogude täielik kaitsealuseks võtmine pole realistlik ega piisav; põllumajandusmaaga tekib poliitiline konflikt. Ainus loogiline lahendus: kaotada kunstlik ülempiir.
Koostanud: Jaanus Terasmaa (Tallinna Ülikool) · Andmed: SMI 2023 · Allikas: ELF – elfond.ee/mets
Maakategooriad (2023)
Kategooria%km²
Metsamaa51,523 340
Põllumajandusmaa27,012 260
sh looduslik rohumaa*~5,4~2 440
Soo5,02 250
Asustusala4,21 920
Muud veekogud4,11 870
Siseveed1,7760
Trassid1,7780
Teed1,5680
Põõsastik1,3570
Karjäärid0,8360
Muud maad1,2560
Kokku100,045 341
* Looduslik rohumaa on põllumajandusmaa alamkategooria (19,2% sellest). Mahutatav 12 260 km² sisse — ei ole eraldi arvestuses.
2
+ kõik muud looduslikud ökosüsteemid — teoreetiline max, ikka ei piisa
100% soodest (22) + kogu veestik (26) + põõsastik (6) — teoreetiline ülempiir, reaalsuses mittesaavutatav.
⚠ 124/136 — puudu 12
Isegi teoreetilises äärmuslikus olukorras — 100% soodest, kogu veestik ja põõsastik kaitsealuseks (mis tegelikkuses pole teostatav) — jõutaks vaid 124 ruuduni. Eesmärgist jääb 12 ruutu (1 200 km²) puudu. Ainult looduslikest ökosüsteemidest ei piisa.
3
+ rohumaa põllumajandusmaalt — täidetud, kuid topelttingimustega
Eelmisele lisaks rohumaa* (23 ruutu) põllumajandusmaa (12 260 km²) arvelt. Kokku 141/136.
✓ 141/136 — kuid ebarealistlik
Eesmärk täidetud — kuid kaks ebarealistlikku tingimust korraga: (1) kõigi soode ja veekogude täielik kaitse (teoreetiline) ja (2) põllumajandusmaa lisakoormus. Tekib poliitiline suurkonflikt põllumajandussektoriga.
ALT
Alternatiiv: 40% metsast — eesmärk täidetud, põllumajandusmaa puutumata
Ilma metsaseaduse 30% ülempiirita: 40% metsast (93 ruutu) + sood (22) + veestik (26) = 141/136.
✓ 141/136 — realistlik
Ilma kunstliku ülempiirita: 40% metsast + sood + veestik — 141/136, eesmärk täidetud ainult looduslike ökosüsteemidega. Põllumajandusmaa täiesti puutumata. Üks tingimus, mitte kaks. See on ainus loogiline lahendus.
Koostanud: Jaanus Terasmaa (Tallinna Ülikool) · Andmed: SMI 2023 Allikas: ELF – Metsaseaduse muutmise ohud · elfond.ee/mets
Laadi alla: PDF PNG