FAOSTAT · veised (Bos taurus, B. indicus) · karja suurus 2024

Maailma veisekari

Veiste arvukus ja paiknemine 186 riigis FAO 2024. aasta andmetel.

1 ikoon =
Kõigi riikide tabel

Andmed ja meetod

  • Arvukus: FAOSTAT, tabel „Crops and livestock products“ (QCL), element „Stocks“, veised, 2024; kättesaadud Our World in Data vahendusel. Nicaragua väärtus on 2023. aasta oma.
  • Tihedus: veiste arv jagatud riigi maismaa pindalaga (FAO / Maailmapank, 2023). Näitaja kirjeldab riigi keskmist, mitte karjamaade koormust. Kui pindala puudub, on see arvutatud kaardi geomeetriast.
  • Muutus: (2024 − 2000) / 2000. Sudaani, Lõuna-Sudaani, Serbia ja Montenegro jaoks 2000. aasta võrreldav väärtus puudub (riikide piirid muutusid). Maailma muutus on arvutatud ainult riikidest, millel on mõlema aasta andmed.
  • Heide: FAOSTAT „Emissions from Livestock“ (GLE), 2023, lüpsi- ja muud veised kokku. IPCC Tier 1 meetod, otsene heide farmis. CO₂-ekvivalent GWP100 (AR5) alusel.
  • Sead ja kanad: arvukus FAOSTAT QCL, „Swine / pigs“ ja „Chickens“ (sh munakanad ja broilerid), 2024 ja 2000. Heide FAOSTAT GLE 2023, FAO Tier 1: sead = nuumsead ja emised, kanad = munakanad ja broilerid; kanadel arvestatakse ainult sõnniku heidet. Veejalajälg: sealiha 5 988, kanaliha 4 325 ja munad 3 265 m³/t (Mekonnen ja Hoekstra 2012). Munad või liha: munade ja kanaliha toodang (2022–2024) × rahvusvaheline hind (munad 1 241, kanaliha 1 896 I$/t, püsihinnad 2014–2016). Ikoonid paigutatakse riigi sees FAO GLW4 2020 sigade ja kanade ruutvõrgu järgi (1 ikoon = 20 000 siga või 500 000 kana; jämedamad ühikud näitavad iga riigi esimesi ikoone).
  • Elusmass (arvutuslik hinnang): loomade arv × keskmine elusmass looma kohta IPCC 2019. aasta täpsustuse tabelist 10A.5 (piirkonna keskmine; veistel lüpsilehmade ja muude veiste kaal kaalutud lüpsilehmade osaga FAOSTAT GLE 2023 järgi). Riigid on IPCC piirkondadesse jaotatud UN M49 alampiirkondade järgi. 2000. aasta elusmass on arvutatud samade kaaludega.
  • Kokku: veiste, sigade ja kanade koondvaade. Arvukus, tihedus ja muutus on elusmassis, sest loomade arvu ei saa liikide vahel liita. Muutus on arvutatud liikidest, millel on mõlema aasta andmed. Heide ja veejalajälg on kolme liigi summa, ringid on jagatud liikide kaupa.
  • Liha tarbimine: FAOSTAT-i toidubilansid (Food Balances), 2021–2023 keskmine: liha (veis, siga, linnud, lammas ja kits, muu) toiduks kättesaadav kogus kg inimese kohta aastas rümbamassina ning liha osa kogu toiduenergiast (kcal). Tegelik söödud kogus on väiksem, sest bilanss sisaldab ka jäätmeid ja konte.
  • Veejalajälg: FAOSTAT-i veiseliha (rümbamass) ja lehmapiima toodang 2024 korrutatud Mekonnen ja Hoekstra (2012) ülemaailmsete keskmiste koefitsientidega, eraldi rohelise, sinise ja halli vee kaupa.
  • Põllumaa kasutus (arvutuslik hinnang): iga kultuuri koristatud pind (FAOSTAT QCL, 2021–2023 keskmine) on jagatud loomasööda, inimtoidu ja muu kasutuse vahel selle kultuuri toidubilansi (FAOSTAT FBS) järgi. Seeme, kaod ja varude muutus on jagatud proportsionaalselt. Õliseemnete töötlemisest loetakse söödaks tekkiv kook ja ülejäänu jagatakse õli kasutuse järgi. Jaotus on massipõhine ja arvutatud FAOSTAT-i kasutusbilansside (SUA) saagistest: sojal on koogi osa 80 %, rapsil 58 %, päevalillel 51 %. Eksporditud saagile on rakendatud maailma keskmist kasutust. Ajutised rohumaad ja söödakultuurid (FAOSTAT maakasutus, RL) on arvestatud söödana. Puuvill, kiukultuurid, kautšuk, tubakas ja tehnilised õlikultuurid on „muu“. Kiht näitab osa jaotatud pinnast (põllukultuurid + ajutised rohumaad), mitte kogu põllumaast. Kiht ei hõlma püsirohumaid ja -karjamaid.
  • Põllumaa kasutuse piirangud: toidubilansi „sööt“ hõlmab kõiki kariloome. Puuvilla pind on arvestatud kiuna, ehkki puuvillaseemnekook läheb söödaks. Biokütuseks kasutatud maisi pind on „muu“, ehkki osa sellest (piiritusetööstuse jäägid) läheb samuti söödaks. Riikides, kus heintaimede ja silomaisi pinnad on FAO maakasutuses arvestatud ajutiste kultuuride alla (nt USA), on söödamaa osa alahinnatud. Mitmekordse saagiga riikides (nt India, Hiina) on koristatud pind suurem kui põllumaa.
  • Toidumaa inimese kohta (arvutuslik hinnang): inimtoiduks kasvatatavate kultuuride pind (vt „Põllumaa kasutus“) jagatud rahvaarvuga (FAOSTAT, 2021–2023 keskmine). Kui koristatud pind on mitme saagi tõttu suurem kui põllumaa (FAOSTAT RL), on see vähendatud põllumaa suuruseks. Kiht ei arvesta saagikust, importi ega loomsete toodete kaudu saadavat toitu.
  • Toidujulgeolek: FAO toidujulgeoleku näitajad (Suite of Food Security Indicators). Toiduenergia varustatuse piisavus, alatoitumuse levimus ja keskmine energiavajadus on perioodi 2023–2025 kohta, teravilja impordisõltuvus perioodi 2021–2023 kohta. Impordisõltuvus = (import − eksport) / (toodang + import − eksport) × 100.
  • Piim ja liha (arvutuslik hinnang): veiseliha (rümbamass) ja lehmapiima toodang (FAOSTAT QCL, 2022–2024 keskmine) × FAO rahvusvaheline hind püsihindades 2014–2016 (FAOSTAT QV: maailma toodangu väärtus / maailma toodang). Lüpsilehmad: FAOSTAT QCL, element „Milk Animals“, 2023. Pühvlid ei ole arvestatud. India ja Nepali veiseliha toodang FAOSTAT-is puudub.
  • Ikoonid: iga riigi 2024. aasta veiste arv jagatakse ikoonideks. Ikoonid paigutatakse riigi sees FAO GLW4 (2020) veiste ruutvõrgu järgi, mis on koondatud 1° ruutudeks. Ruudu sees on asukoht juhuslik ja jääb riigi piiridesse. Ikoon ei tähista üksikut farmi.
  • Piirid: Natural Earth 1:50m (world-atlas), korrigeeritud rahvusvaheliselt tunnustatud piiride järgi: Krimm on Ukraina, Golani kõrgendik Süüria, Põhja-Küpros Küprose ja Somaalimaa Somaalia koosseisus. Ida-Ukraina okupeeritud alad, Abhaasia, Lõuna-Osseetia ja Transnistria on lähtekaardis juba vastavalt Ukraina, Gruusia ja Moldova osa. Kaart on Equal Earth pindalatruus projektsioonis.
  • Okupeeritud alad statistikas: riikide andmed pärinevad FAOSTAT-ist. Riikide statistikaametid ei pruugi okupeeritud alade loomi kajastada, seega võib nende alade ikoonide arv olla ebatäpne.

Kus farmid asuvad?

Ülemaailmset farmide asukohtade registrit ei ole. Riigisisest paiknemist kirjeldavad kaks andmetüüpi:

  • Rasterkaardid. FAO Gridded Livestock of the World (GLW4, 2020) annab loomade tiheduse 1 km ja 10 km ruutvõrgus. Mudel jaotab loendusandmed ruutudesse keskkonnatunnuste põhjal (Gilbert et al. 2018).
  • Riiklikud registrid. ELis on veised individuaalselt märgistatud ja registreeritud koos pidamiskohaga (määrus (EL) 2016/429). Eestis peab seda registrit PRIA. Avalikud väljavõtted on tavaliselt koondatud valla või maakonna tasemele.

Allikad

  • FAO (2025). FAOSTAT: Crops and livestock products. fao.org/faostat
  • Our World in Data. Cattle livestock count. ourworldindata.org
  • FAO GLW4 (2024). Gridded livestock density, Global 2020, 10 km. CC BY 4.0. data.apps.fao.org
  • AirNav Radar (2025). Record day in the skies: over 24,000 flights tracked simultaneously. airnavradar.com
  • FAO (2023). Pathways towards lower emissions. A global assessment of the greenhouse gas emissions and mitigation options from livestock agrifood systems. fao.org
  • Lee, D. S. et al. (2021). The contribution of global aviation to anthropogenic climate forcing for 2000 to 2018. Atmospheric Environment 244, 117834. doi:10.1016/j.atmosenv.2020.117834
  • Our World in Data. What share of global CO₂ emissions come from aviation? ourworldindata.org
  • FAO (2025). FAOSTAT: Emissions from Livestock (GLE). fao.org/faostat
  • Mekonnen, M. M. ja Hoekstra, A. Y. (2012). A global assessment of the water footprint of farm animal products. Ecosystems 15, 401–415. doi:10.1007/s10021-011-9517-8
  • FAO (2025). FAOSTAT: Food Balances (2010–); Supply Utilization Accounts (2010–); Land Use; Value of Agricultural Production. fao.org/faostat
  • FAO (2026). FAOSTAT: Suite of Food Security Indicators; Population. fao.org/faostat
  • Peters, C. J., Picardy, J., Darrouzet-Nardi, A. F., Wilkins, J. L., Griffin, T. S. ja Fick, G. W. (2016). Carrying capacity of U.S. agricultural land: Ten diet scenarios. Elementa: Science of the Anthropocene 4, 000116. doi:10.12952/journal.elementa.000116
  • IPCC (2019). 2019 Refinement to the 2006 IPCC Guidelines for National Greenhouse Gas Inventories. Vol. 4, ptk 10: Emissions from Livestock and Manure Management, tabel 10A.5. ipcc-nggip.iges.or.jp
  • Walpole, S. C., Prieto-Merino, D., Edwards, P., Cleland, J., Stevens, G. ja Roberts, I. (2012). The weight of nations: an estimation of adult human biomass. BMC Public Health 12, 439. doi:10.1186/1471-2458-12-439
  • Mottet, A., de Haan, C., Falcucci, A., Tempio, G., Opio, C. ja Gerber, P. (2017). Livestock: On our plates or eating at our table? A new analysis of the feed/food debate. Global Food Security 14, 1–8. doi:10.1016/j.gfs.2017.01.001
  • Opio, C. et al. (2013). Greenhouse gas emissions from ruminant supply chains – A global life cycle assessment. FAO, Rooma. fao.org
  • Gilbert, M. et al. (2018). Global distribution data for cattle, buffaloes, horses, sheep, goats, pigs, chickens and ducks in 2010. Scientific Data 5, 180227. doi:10.1038/sdata.2018.227